Paik, kus minevik kohtub tulevikuga - L'origini di San Benedetto in Piscinula in lingua estoniana

0


Trastevere südames, Igavese Linna niiöelda kõige roomalikumas piirkonnas seisab San Benedetto in Piscinula kirik. Enam kui tuhandeaastase ajalooga pühakoda kujutab endast Rooma keskaegse kunsti hindamatut varasalve.

San Benedetto in Piscinula kiriku algne päritolu kaob aegade hämarusse. Iidsetes ürikutes mainitakse seda vaid möödaminnes ja pühakoja ajalugu pole kirjas üheski keskaegses koodeksis. Hoone seisab kohal, kus kunagi kõrgus Domus Aniciorum. Selle uhke villa omanikuks oli äärmiselt tähtis Anicia perekond, kelle hulka kuulus ka püha Benedictus. Umbes aastal 480 tuli austusväärne abt just siia õpinguid jätkama ja siin elas ta ka oma Roomas veedetud aja vältel.
Tema mungakong, väheldane ruum, mille munk ise oma elupaigaks valis, on kuni tänase päevani puutumatult säilinud. Nende seinte vahel valitseva vaikuse rüpes saatis jumal tulevasele abtile esimesed ilmutused, mis hiljem panid aluse kultuuri- ja religioonialasele tööle ning mis jätsid Euroopa ja kogu läänemaailma ajalukku igaveseks jälje: benediktlaste ordu.

Kongi sissepääsu juures võib näha Neitsi Maarjat kujutavat freskot, mille poole püha Benedictus palvetas, et oma tõotusele kindlaks jääda. Pärimuse kohaselt on see püha Benedictuse hardaim austusobjekt Maarja esimene kujutis.

Umbes 10. sajandil valminud San Benedetto in Piscinula kirik (kabel, milles asub püha Benedictuse mungakong, ehitati küll juba 8. sajandil) on väga väike ja lihtne. Üldjoontes sarnaneb see miniatuursele basiilikale. Ühe palveränduri sõnutsi meenutab pühakoda Jeesuslast, kes sai väikeseks, et inimestele lähemal olla.

Algselt oli kirik pühendatud Pühimale Neitsi Maarjale. Benedictuse nime andsid kirikule hiljem tema jüngrid. Nimetus in piscinula vihjab mõnede ajaloolaste arvates basseinide ehk iidsete termide lähedusele.

Üks kirikus leiduvatest kunstivaradest on imekaunist Cosmati stiilis marmormosaiigist põrand (cosmei tähendab kreeka keeles „kaunistama”). Selle keskajale iseloomuliku mosaiigiladumise viisi tõid Igavesse linna just benediktlased. Tegu on maailma ainukese omataolise algupärase mosaiikpõrandaga. Teisi temasuguseid on ümber laotud, kuid see siin on ligi tuhat aastat muutumatuna püsinud.

Kirikut krooniv maaliline romaani stiilis kellatorn on kõige väiksem kogu Roomas. Kuid ka see tilluke torn varjab aaret: tegu on linna vanima tornikellaga, mis valati juba aastal 1069!
Kõnealuses üleloomulikust läbi imbunud ja ajaloo pitserit kandvas paigas ulatab minevik ainulaadsel moel käe tulevikule – tänapäeval elavad ja töötavad püha Benedictuse kunagises elukohas noored Evangeeliumi Kuulutajad. 2003. aastal usaldas Rooma Piiskopkond kiriku nende hoolde. Evangeeliumi Kuulutajad on omakorda palverändurite teenistuses, kes kogu maailmast väärika pühakoja ebamaiseid rikkusi ja kunstiväärtusi imetlema saabuvad. Kui Rooma satute, külastage ka San Benedetto in Piscinula kirikut, Igavese linna Evangeeliumi Kuulutajate kodu, mis teidki külalislahkelt vastu võtab.

Comments (0)